Maagiline õhtu – teater Varius

Ühel jahedal septembrikuu esmaspäevaõhtul jalutasin oma täditütrega teatri poole, mis asub Eesti Rahvusraamatukogus. Kui me teatri poole liikusime, jutustas ta mulle etendusest. Teater Varius on  projektiteater nii nagu hiljuti Austraalias esinenud  ühendus R.A. A. M ,mis etendab enamasti ajalooliselt tõeseid lugusid.

Teater on rahvusraamatukogu keldrisaalis ning seal on kohti  80  inimesele. Läksime piki koridori , siis trepist alla saali, kuhu oli juba kogunenud inimesi. Selle õhtu külalisteks olid põhiliselt keskealised  vaatajad. Varsti oli saal rahvast  täis, valgus hämardus ning avanev eesriie tõi meie silmade ette raadiojaama  Landessender Reval stuudio. Mäletan, et tegemist oli 1944 aasta sündmustega., märtsipommitamise ja teater ESTONIA hävimisega.

Kui olete saanud jälgida, kuidas võlur avab oma etenduse ning puistab tähetolmu üle teda jälgivate inimeste , muutes kogu õhtu suurepäraseks nõiduslikuks elamuseks, siis saate enam-vähen ettekujutuse sellest, mis järgnes.

Näidendi kujundus tõi meie ette 1944 aasta stuudio raadiomajas, ajal, mil paljud eestlased valmistusid lahkuma, et pageda nende maale tungiva eest.  Sain siiski üsna kohe teada, et meie rahva  valu ja pisarad  on läbisegi  lõbusa huumoriga. Rõõmus meeleolu algas kohe etenduse algul . okupantide

Mõtlesin, et sedalaadi näitemäng oleks mu vanemaid kindlasti rõõmustanud, sest see oli nende noorusaeg ,kuhu meid tagasi viidi. Küllap oleks see neid ühtaegu nii rõõmustanud kui kurvastanud.

Esimese vaatuse  lõpp näitas seda, kuidas inimesed olid sunnitud kodust põgenema, jätma armsa linna ja töö, see oli hüvastijätt. Saalis oli vaikus ja nii mõnigi pühkis põselt pisara. Küll mõeldi enda saatusele ja neile, kes olid sunnitud lahkuma.

Algas teine vaatus. Oma hämmelduseks nägin ja tajusin veelgi suuremat maagiat – aga minu tunnetsest aru saamiseks peaksite seda ise nägema! Olen näinud palju etendusi ja kabaree showsid, ning Variuse etenduse kohta võin öelda, et see oli parimatega ühel tasemel.  Istudes väikeses teatris Tallinnas, kuulisn äkitselt ja oma suureks üllatuseks Arthus Caldwell`i sõnumeid. Ei suutnud seda uskuda. Tundsin end oma vanemate minevikus, nende elu osalisena, kuulsin nende laule, küsisin nende küsimusi ... Wow!!

Etendus lõppes. Kuulajad aplodeerisd väsimatult. Näitlejad tulid mitu korda tagasi publiku ette. Tänu ei tahtnud lõppeda.  Mida veel öelda? Kui vaatate seda fotot kus olen koos näitetrupiga, näete tähetolmu mu peal sädelemas.

Helisev viis on etenduse nimi ja teater Varius on trupi nimi. Vana laulu sõnu parafraseerides – nende jaoks on elu kabaree. Etenduse arvustused leiate internetist. Soovitan vaadata Rootsi Eesti Päevaleht arvustust.

Palju nalja ja naeru, laulu ja tantsu, ning mälestusi möödunust. Bravo väga andekale trupile ja tänud maagilise õhtu eest.

Rex Urmas Rattur   

 Mälestused suurepärasest õhtust Tallinnas